Üha rohkem inimesi vaktsineerib end puukentsefaliidi vastu
Tänavu esimese poolaasta jooksul on end puukentsefaliidi vastu esimest või mitmendat korda lasknud vaktsineerida 1175 inimest mullusest enam, kirjutab Tarbija24.
2009. aastal on tervisekaitseinspektsiooni andmetel lasknud ennast vaktsineerida 13 940 ja revaktsineerida 12 989 inimest. Mullu olid vastavad arvud 13 822 ja 11 934.
Hoolimata suurenenud vaktsineeritud inimeste arvust, näitab statistika, et puukentsefaliiti nakatumine on tänavu võrreldes mullusega suurenenud kaks korda.
Kui mullu registreeris tervisekaitseinspektsioon kuue kuuga 16 puukentsefaliiti nakatumise juhtumit, siis tänavu jaanuarist juunini oli neid olnud juba 32.
«Ühest vastust sellise olukorra põhjendamiseks ei ole,» ütles tervisekaitseinspektsiooni pressinõunik Iiris Saluri BNSile. Ta lisas siiski, et tõenäoliselt on haiguse tekitajat kandvate puuki arv tõusnud.
Kõige rohkem on tänavu inimesed saanud puukentsefaliidi nakkuse Tartumaal ja Pärnumaal ehk vastavalt üheksal ja kuuel juhul. Võrumaal, Saaremaal ja Tallinnas on nakatumisi olnud kolm, Harjumaal ja Narvas kaks ning Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Läänemaal ja Lääne-Virumaal üks. Entsefaliidi nakkusi on tänavu registreeritud alates maist.
Entsefaliidist üle kümne korda rohkem on inimesed tänavu nakatunud puukborrelioosi, mille vastu vaktsiin puudub. Tänavu jaanuarist juunini on tervisekaitseinspektsioon registreerinud 349 nakatumist ehk mullusest 26,4 protsendi võrra enam.
Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, kuid haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Nakkus mõjub kahjulikult haigestunu kesknärvisüsteemile.
Vaksineerida saate ka Karell Arstikeskuses tel. 610 9444
Miks me käies käsi liigutame?
Biomeditsiiniteadlased teatasid, et oskavad viimaks selgitada, miks inimesed käies käsi edasi-tagasi liigutavad — küsimus, mis on teaduslikku uudishimu juba pikka aega kõditanud, kirjutab forte.ee.
Käte viibutamine ei ole odav lõbu. Selleks vajame me lihaseid, mida hoiame töös toidust saadud energiaga. Milleks siis selline raiskamine?
Mõned eksperdid on veendunud, et käies kätega vehkimine, nagu ussjätkegi, on evolutsiooniline jäänuk ajast, mil me veel neljal jäsemel liikusime. Kuid spetsialistide kolmik USA-st ja Hollandist on küsimuse katseliselt käsile võtnud, vahendab PhysOrg.
Nimelt konstrueerisid nad mehaanilise mudeli, et saada täpsemat aimu käteviibutamise dünaamikast, ning värbasid kümme vabatahtlikku, kellel paluti käia normaalse viibutusega, normaalsele vastassuunalise viibutusega, käed rinnal ja käed jäigalt kõrval.
Tegevuse ainevahetuslik maksumus arvutati sisse-välja hingavate katsealuste hapnikutarbimise ja süsihappegaasitootluse põhjal. Uurijad leidsid, et käte liigutamisest on pigem kasu kui kahju.
Esiteks on see üllatavalt energiasäästlik, nõudes vähe pöördemomenti ehk väändejõudu õlalihastelt. Käies käte jäigalt kõrval hoidmine nõuab võrreldes viibutamisega 12 protsenti rohkem ainevahetuslikku energiat.
Samuti aitab käte pendlitaoline kaarjas liikumine pehmendada kõndimise üles-alla kõikuvat liikumist – protsessi, mis on jala alumistele lihastele üsna energiakulukas. Käsi kõndides paigal hoides tugevneb see liigutus, mida nimetatakse vertikaalseks maapinnareaktsioon-liikumiseks, lausa 63 protsenti.
Kui peaksite eelistama normaalsele vastassuunalist käependeldust – see tähendab, et parem käsi liigub sünkroonselt parema jalaga ning vasema käsivarre liikumine on kooskõlas vasema jala sammuga -, teadke, et õlalihaste energiakulu kahaneb. Miinuseks on aga tõik, et tagurpidi-pendeldus pumpab ainevahetuse veerandi võrra kiiremaks.
Ann Arboris asuva Michigani ülikooli teaduri Steven Collinsi juhitud teadustöö järeldab, et käte viibutamine on igati õigustatud.
“Käte viibutamine pole mitte fakultatiivne jäänuk meie neljajalgsete esivanemate liikumisvajadustest, vaid inimese kõnnaku energiaökonoomika oluline komponent,” seisab töö kokkuvõttes.
Esimene tehisaju võib valmida juba kümne aasta pärast
Maailma ühe juhtiva teadlase Henry Markrami sõnul luuakse järgmise kümne aasta jooksul detailne ja toimiv kunstlik inimaju, kirjutavad BBC ja Päevaleht Online.
Projekti Blue Brain juht Markram on juba modelleerinud roti aju elemente. Oxfordis toimunud TED-i konverentsil (TED on lühend sõnadest technology, entertainment, design ehk tehnoloogia, meelelahutus, disain – toim.) rääkis ta, et sünteetilise inimaju abil saaks muuhulgas leida uusi võimalusi vaimuhaiguste ravimiseks, vahendas BBC.
Markrami sõnul kannatab umbes kaks miljardit inimest mõne ajukahjustuse all. “Inimaju ehitamine ei ole võimatu ja me suudame seda teha kümne aastaga,” rääkis ta.
Samuti on Markrami sõnul tulevikus võimalik hakata looma loomamudeleid ning loobuda loomkatsetest.
Projekt Blue Brain sai alguse 2005. aastal eesmärgiga konstrueerida laboratoorsete andmete põhjal imetaja aju.
Piimatoodete tarbimine pikendab laste eluiga
Vastavalt uuele uuringule pikendab piimato
odete tarbimine laste eluiga. Uuringuga alustati juba aastal 1930 kui 4 375 lastest osadel suurendati igapäevast piimatoodete tarbimist. Need lapsed, kes olid söönud rohkem piimatooteid, ei olnud saanud insulti ega infarkti. Kõrem kaltsiumi tarbimine vähendas keskmist suremust ligi neljandiku võrra, väidavad Bristoli ja Queenslandi uurijad. 400mg piimas leiduv kaltsiumi kogus vähendas infarkti riski ligi 60% võrra. Seega on pikemaks elueaks uurijate meelest piisav 1 klaas piima, väike jogurt ja juustuviil.
Solaarium on sama ohtlik kui sigaretid
Vastavalt WHO uuele uuringule on solaarium sama kahjulik kui suitsetamine, tõstes sama palju vähiriski. Kui varem liigitati solaariumit vaid “kahjulikuks tooteks”, peetakse seda nüüd üheks kõige suuremaks vähi põhjustajaks.
UV-kiirte intensiivsuse järgi võrdub 20 minutit solaariumi terve päeva päevitamisega rannas. Samas on tänapäevased solaariumid ka väga intensiivsed ja UV-kiirte tugevus võrdub 15-kordse Vahemere päikese tugevusega.
Pahaloomuliste melanoomide põhjustajaks peetaksegi suures osas just solaariume ning kui 1985-87 vahemikus arenes haigus 9 417 inglasel, siis vahemikus 2004-2006 avastati pahaloomuline kasvaja juba 24 356 inglasel. 
Karell Arstikeskus 
Viimased kommentaarid