Ka malaaria pärineb šimpansidelt?

Sarnaselt aidsile oli ka malaaria algselt haigus, mis vaevas inimese kõige lähemaid elusolevaid sugulasi šimpanse, kirjutab Novaator.

Ameerika teadlased leidsid, et inimestel malaariat tekitav parasiit on šimpanside malaariat tekitava parasiidi lähisugulane. Geneetilised analüüsid näitasid, et esimene on viimasest arenenud, mistõttu võibki öelda, et malaaria on šimpanse vaevanud kauem kui inimesi ning inimesed on selle haiguse just šimpansidelt saanud, kirjutas Reuters.

Erinevalt aidsist ei tekita malaariat viirus, vaid protist nimega Plasmodium falciparum. Inimesed hakkasid malaariasse haigestuma umbes 10 000 aasta eest, kirjutasid California ülikooli teadlased eesotsas Francisco Ayalaga ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Kui inimesed malaariasse haigestuma hakkasid, muutus see tõbi kiiresti väga ohtlikuks. Ka tänapäeval sureb malaariasse umbes miljon inimest aastas, kellest enamik on lapsed. Haigestunuid kokku on aastas umbes 300 miljonit. Haigustekitaja ise on paljude ravimite suhtes resistentseks muutunud.

Teadlased uurisid 94 Kamerunist ja Côte d’Ivoire’st pärit šimpansi, et uurida, milline haigustekitaja neil inimahvidel malaariat tekitab. Plasmodium falciparumi kõige lähem sugulane on Plasmodium reichenowi, kes leitigi uuritud šimpansidest tervelt kaheksal isendil.

Teadlased on üritanud luua malaaria levikut takistavat vaktsiini, kuid siiani pole nende pingutused vilja kandnud. Ayala sõnul võib nende uurimusest selle alases teadustöös palju abi olla.

Nüüdseks on selgunud, et kõige rängemad inimkonda vaevanud nakkushaigused on enamasti pärit teistelt loomadelt. Siia ritta kuuluvad peale aidsi ja malaaria ka seagripp ja ka kõik teised varem tuntud gripivormid. Lisaks on loomadelt pärit SARS, ebola, Marburgi viirus ja katk.

Algtekst: http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d5477e15-621d-48b4-9b6b-ae8539fe6e55&RubricID=a333695f-4f9f-45b9-91bb-966dfcc01407&ref=lastad
Autor: Siim Sepp, “Ka malaaria on kingitus šimpansidelt”

Valitsus pikendas Rapla ja Põlva haiglate üldhaigla staatust

Valitsus otsustas muuta haiglavõrgu arengukava nii, et Rapla maakonnahaigla ja Põlva haigla jätkavad tervishoiuteenuste pakkumist samas mahus ning maakondade elanikele antava eriarstiabi teenuste kättesaadavus jääb praegusele tasemele, kirjutab Postimees.

«Tuginedes alla 40 000 elanikuga maakondi teenindavate üldhaiglate haiglaravi mahtude võrdlusele ning ajalise (1 tund) ja geograafilise kättesaadavuse (70 km) kokku lepitud kriteeriumitele, ei ole põhjendatud ainult nende kahe haigla suhtes kohaliku haigla staatuse kehtestamine,» põhjendatakse sellist sammu eelnõu seletuskirjas.

SA Rapla Maakonnahaigla ja AS Põlva Haigla üldhaigla staatuse pikendamine annab võimaluse teistel haiglatel arendada oma infrastruktuuri, et olla paremini valmis võimaliku ravimahu suurenemiseks.

Sotsiaalministeerium peab valitsusele esitama uuendatud haiglavõrgu arengukava kontseptsiooni hiljemalt 1. jaanuariks 2010. aastal.