Uus terviseprobleem – tuuleturbiinisündroom

USA arsti hinnangul võivad tuulegeneraatorid nende lähedal elavatele inimestele tõsiseid terviseprobleeme tekitada, kirjutab Tarbija24.

New Yorgi arst Nina Pierpont uuris viie aasta jooksul tuulegeneraatorite mõju inimeste tervisele USAs, Suurbritannias, Kanadas, Iirimaal ja Itaalias, kirjutab Daily Mail.
Uuring näitas, et tuulegeneraatorite lähedal elavad inimesed kannatavad südamevaevuste, kõrvakuulmise halvenemise, migreeni, unehäirete ja paanikahoogude all.

Pierpont nimetas uue terviseriski tuuleturbiinisündroomiks (wind turbine syndrome – WTS).

«Turbiinide tekitatavad madalad helid võivad mõjutada laste ja noorte aju arengut, esile kutsuda vaimseid häireid,» väitis arst.

Pierponti uuringu kohaselt ei mõjuta tuuleturbiinide madal heli ja vibratsioon ainult kuulmist ja aju, vaid ka luustikku.

Pierpont rõhutas, et mitte kõik inimesed ei pruugi siiski tuuleturbiinidele tundlikud olla.

Pierponti uuring on sattunud mitmel pool kriitika alla. Suurbritannia valitsus ja tuuleenergiafirmad avaldasid omapoolse uuringu, mille kohaselt tuulegeneraatorid ei tekita terviseprobleeme.

Energiafirmade sõnul otsib arst probleeme sealt, kus neid tegelikult ei ole.

Originaal artikkel: http://www.tarbija24.ee/?id=148598 (Autor: Inna-Katrin Hein, “Uus terviseprobleem – tuuleturbiinisündroom?”

Botox aitab depressiooni ravida?

Botox-süstid, mille toimeaine on botuliintoksiin A, aitab spetsialistide sõnul lisaks miimikakortsude vähendamisele ka depressiooni ravida, kirjutab Tarbija24.

Botox`it on juba pikka aega kasutatud kortsude silumiseks, kirjutab Expressen.
«Viimase aja uuringud näitavad, et botuliintoksiin muudab ajukeemiat, mille tagajärjel õnnehormooni serotoniini hulk kasvab,» selgitasid Šveitsi Baseli ülikooli ja Saksamaa Hannoveri ülikooli uurijad.

Teadlased tegid katse, milles kümnele depressiooni all kannatavale naisele tehti Botox-süste.

Üheksal katsealusel vähenesid kuu ajaga depressioonihood märgatavalt.

Asjatundjate hinnangul toimib Botox nagu platseebo: kui usutakse, et ravim mõjub ja välimus muutub ilusamaks, hakkab organism rohkem õnnehormoone tootma, depressioonisignaalid vähenevad ja asenduvad heaolusignaalidega.

«Meie nägu näitab, kas oleme heas või halvas tujus. Võime näoilmet muuta vastavalt omameeleolule, positiivne meeleolumuutus kajastub ka ajutöös,» selgitas psühholoog Mark Axel Wollmer.
Originaal: http://www.tarbija24.ee/?id=148614 (Inna-Katrin Hein, “Botox aitab depressiooni ravida”)