Kriis suurendab antidepressantide kasutajate arvu

Londoni arstid kirjutasid Dailymail.co.uk andmetel eelmisel aastal välja 3,3 miljonit antidepressandi retsepti, ms on 200 000 rohkem kui sellele eelnenud perioodil.

Rethinki kampaaniajuhi Victoria Welshi sõnul näitab see kasvavat vajadust psühhoteraapia järgi kuna ainult antidepressandid ei ole parim viis stressiga võitlemiseks.

http://www.dailymail.co.uk/health/article-1203188/Recession-drives-thousands-use-anti-depressant-pills.html

Tallinna Vähikliiniku tegevus peatati

Sotsiaalministri nõuniku Anders Tsahnka skandaaliga seostatud Tallinna Vähikliiniku tegevus peatati ettevõtte sekretäri sõnul selle aasta juulis, kirjutab Postimees Online.

Info Tallinna Vähikliiniku tegevuse peatamise kohta selgus siis, kui Meditsiiniuudised soovis ettevõtte juhtidelt küsida kommentaare mulluste majandustulemuste ja tuleviku kohta. Ettevõtte koduleht oli maas ning registratuurist keegi telefonile ei vastanud.

Tallinna Vähikliiniku 2008. aasta majandusaruande järgi lõpetas ettevõte mulluse aasta 5,6 miljoni kroonise kahjumiga. Veel möödunud aastal oli keegi firma aktsionäridest teinud 1,2 miljoni krooni suuruse turgutava süsti ettevõttesse laenu näol.

Tallinna Vähikliiniku majandusraskused olid tingitud eelkõige haigekassa lepingu puudumisest ning suve hakul kapo huviorbiiti sattunud Anders Tsahkna võis olla viimane päästerõngas, kes sotsiaalministeeriumi nõunikuna haigekassalt lepingu väljakauplemisega oleks taganud õemehe ehk siis Peeter Padriku juhitava kliiniku ellujäämise.

Teadlased leidsid viisi põletada rasvaga energiat

Teadlased töötasid välja meetodi, mille abil toota pruuni rasvkude – energiat põletavat rasva, mida leidub peamiselt vastsündinutel ja talvituvatel loomadel, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

Rasvumist põhjustab valge rasvkude, kuhu salvestatakse üleliigne toidust saadud energia. Valge rasvkoe kõrge tase võib põhjustada diabeeti ja südamehaigusi. Pruuni rasvkoe esmane roll on aga vastupidiselt valgele energia põletamine sooja tootmiseks – eesmärgiga näiteks kaitsta vastsündinuid külmetamise eest.

Varem arvasid teadlased, et vaid noortel loomadel on pruuni rasvkude suuremas koguses, kuid hiljutised uurimused on näidanud, et ka täiskasvanutel on pruuni rasvkude üllatavalt palju, eelkõige kaela ja rinna piirkonnas.

Kuna pruuni rasvkoe rakud põletavad kaloreid, püüavad teadlased leida meetodeid nende aktiivsuse suurendamiseks. Tulevikus võiks mõni selline meetod osutuda oluliseks ülekaalulisuse ravimiks.

Bruce Spiegelman ja tema kolleegid Dana Farberi vähiinstituudist identifitseerisid kaks valku, mis koos käivitavad pruuni rasvkoe tekkeprotsessi. Kui teadlased siirdasid nende kahe valgu geenid hiirte ja inimeste naharakkudesse, muutusid need rakud pruuni rasvkoe rakkudeks.

Seejärel siirdati tehislik pruun rasvkude täiskasvanud hiirtele, et suurendada nende pruuni rasvkoe varusid. Testid näitasid, et siirdatud pruun rasvkude põletas kiiresti kaloreid, mis muidu oleks valge rasvkoena salvestatud.

Siiski tuleb arvesse võtta, et antud eksperimendis ei uuritud veel, kas lisatud pruun rasvkude ennetab hiirtel ka tegelikku rasvumist.

«Kuna pruuni rasvkoe rakud suudavad väga tõhusalt kulutada liigset energiat ja võidelda ülekaalulisuse vastu, võib meie meetod osutuda tulevikus heaks ülekaalulisuse ravimiks,» ütles uurimuse esimene autor Shingo Kajimura.

Seagripi vaktsiin hilineb

Värskete teadete kohaselt ei saa seagripi vaktsiin valmis sügiseks, sest siiani saadud tüved kasvavad poole aeglasemalt kui tavalise vaktsiini tüved, kirjutab ajakiri New Scientist.

Kõigepealt peavad vastavalt lepingutele vaktsiinifirmad tarnima vaktsiine Ühendkuningriikidele, Austraaliale ja Prantsusmaale ning alles seejärel võivad nad vaktsiini müüa mujale. WHO hinnangul võidakse lepingud täita novembris, ja sedagi juhul, kui vaktsineerimine on ühekordne. Kõige realistlikuma prognoosi kohaselt tuleb vaktsiin laiemalt müüki alles järgmise aasta juunis.

Karellis saab testida H1N1 e. seagripi viiruse leidumist organismis PCR meetodil. Lisainfo: http://www.karell.ee

Ameerikas enneaegsete laste suremus üks suuremaid

Uuringute järgi on enneaegselt sündinud beebide suremus Ameerikas üks kõrgemaid maailmas, vahendab ajakirja Times Tarbija24.ee.

USA Meditsiiniinstituudi andmetel läksid enneaegsed beebid 2005. aastal riigile maksma 26 miljonit dollarit, vahendab meditsiiniuudiste portaal mu.ee.
Samas hoolimata heal tasemel tehnoloogiast ja kulutatud rahast sureb Ameerikas igal aastal umbes 30 000 alla üheaastast last, mis on kolm korda kõrgem suremus kui Singapuris, kus beebide ellujäämise tase on kõrgeim maailmas.

Oma näitajate poolest oli Ameerika enneaegselt sündinud laste ellujäämise pingereas 2005. aastal alles 30. kohal, jäädes alla enamikule tööstusriikidele, välja arvatud Kuuba, Ungari ja Poola.

Täna toimub Ameerikas iga kaheksas sünnitus enneaegselt, ning see näitaja on alates 1990. aastast viiendiku võrra tõusnud.

Mahetoit ei ole tervislikum?

Suurbritannia teadlased leidsid sõltumatu uuringu käigus, et orgaaniline ehk mahetoit ei erine tavalisest toidust kuigi palju ei toiteväärtuse ega tervislikkuse poolest, kirjutab Tarbija24.

Londoni hügieeni ja troopilise meditsiooni kooli teadlased võtsid vaatluse alla viimase 50 aasta jooksul kogutud tõendid mahetoidu toiteväärtuse ja tervisekasu kohta, kirjutab BBC.
Lõplikku analüüsi kaasatud 55 uuringu põhjal olid orgaanilise ja tavapäraselt toodetud toidu toiteväärtusel väga väikesed erinevused, mis on uuringu juhtivautori dr. Alan Dangouri sõnul olulise tervisemõju jaoks ebapiisavad.

Üldiselt ei leidnud ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uuring orgaaniliselt ja tavapäraselt kasvatatud põllukultuuride puhul mingeid erinevusi peamistes toitainetes, kaasa arvatud C-vitamiin, kaltsium ja raud. Sama kehtis ka liha, piimatootede ja kanamunade kohta.

Tõsi küll, erinevusi esines lämmastiku ja fosfori tasemes, kuid teadlaste sõnul tuleneb see tõenäoliselt erinevustest väetise kasutamisel ning toiduainete küpsuses korjamise ajal ega mõjuta eriti tervist.

Töö kritiseerijad märkisid samas, et uuring polnud piisavalt põhjalik ning et näiteks pestitsiidide pikemaajalist mõju inimese tervisele polegi korralikult uuritud.