Archive for juuli, 2009
Vähikliinik taotleb pankrotti
Tallinna vähikliinik andis 13. juulil Harju maakohtusse sisse pankrotiavalduse, kirjutab Eesti Päevaleht.
31. juuli seisuga on AS Tallinna Vähikliinikul maksu- ja tolliameti ees maksuvõlgnevus 1,4 miljonit krooni, millele lisandub arvestuslik intress 195 516 krooni.
Juhatus ei ole siiani soovinud kommenteerida.
Tallinnas alustab tööd kiirabi jalgrattapatrull
Tallinna Kiirabi hakkab katsetama kiirabi jalgrattapatrulli efektiivsust vanalinnas, testides selle tööd augusti ja septembri kuu kindlatel päevadel, kirjutab Tallinna Postimees.
«Projekti eesmärk on kiirendada abi kohalejõudmist raskesti liigeldavates Tallinna linnaosades, eriti vanalinnas. Tallinna kesklinnas on 46 000 elanikku ja lisaks külastab piirkonda, põhiliselt vanalinna, aastas ligi miljon turisti, siin toimuvad vabaõhuüritused ja ekskursioonid. Samas on kiirabi kesklinna tugipunkt vanalinnast eemal ja autoga ligipääs kitsastel tänavatel võtab aega,» ütles Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas Raepressi vahendusel.
«Kesk- ja vanalinnas on oluline osa kiirabi väljakutsetest seotud alkoholi- ja narkojoobes isikutega, kes vajavad peale seisundi hindamist politsei abi, samuti on sageli tegu turistide pisitraumadega, mille puhul on võimalik peale esmaabi saamist turismigrupiga edasi liikuda ega ole vajadust haiglaravi järele,» lisas ta.
Nii oli mullu suvekuudel ajavahemikus 1. maist kuni 31. augustini selles piirkonnas 2093 väljakutset, neist 1151 avalikus kohas, seega väljaspool patsiendi kodu. 1011 patsienti jäi peale esmaabi andmist sündmuskohale või anti üle politseile.
Kriis suurendab antidepressantide kasutajate arvu
Londoni arstid kirjutasid Dailymail.co.uk andmetel eelmisel aastal välja 3,3 miljonit antidepressandi retsepti, ms on 200 000 rohkem kui sellele eelnenud perioodil.
Rethinki kampaaniajuhi Victoria Welshi sõnul näitab see kasvavat vajadust psühhoteraapia järgi kuna ainult antidepressandid ei ole parim viis stressiga võitlemiseks.
Tallinna Vähikliiniku tegevus peatati
Sotsiaalministri nõuniku Anders Tsahnka skandaaliga seostatud Tallinna Vähikliiniku tegevus peatati ettevõtte sekretäri sõnul selle aasta juulis, kirjutab Postimees Online.
Info Tallinna Vähikliiniku tegevuse peatamise kohta selgus siis, kui Meditsiiniuudised soovis ettevõtte juhtidelt küsida kommentaare mulluste majandustulemuste ja tuleviku kohta. Ettevõtte koduleht oli maas ning registratuurist keegi telefonile ei vastanud.
Tallinna Vähikliiniku 2008. aasta majandusaruande järgi lõpetas ettevõte mulluse aasta 5,6 miljoni kroonise kahjumiga. Veel möödunud aastal oli keegi firma aktsionäridest teinud 1,2 miljoni krooni suuruse turgutava süsti ettevõttesse laenu näol.
Tallinna Vähikliiniku majandusraskused olid tingitud eelkõige haigekassa lepingu puudumisest ning suve hakul kapo huviorbiiti sattunud Anders Tsahkna võis olla viimane päästerõngas, kes sotsiaalministeeriumi nõunikuna haigekassalt lepingu väljakauplemisega oleks taganud õemehe ehk siis Peeter Padriku juhitava kliiniku ellujäämise.
Teadlased leidsid viisi põletada rasvaga energiat
Teadlased töötasid välja meetodi, mille abil toota pruuni rasvkude – energiat põletavat rasva, mida leidub peamiselt vastsündinutel ja talvituvatel loomadel, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Rasvumist põhjustab valge rasvkude, kuhu salvestatakse üleliigne toidust saadud energia. Valge rasvkoe kõrge tase võib põhjustada diabeeti ja südamehaigusi. Pruuni rasvkoe esmane roll on aga vastupidiselt valgele energia põletamine sooja tootmiseks – eesmärgiga näiteks kaitsta vastsündinuid külmetamise eest.
Varem arvasid teadlased, et vaid noortel loomadel on pruuni rasvkude suuremas koguses, kuid hiljutised uurimused on näidanud, et ka täiskasvanutel on pruuni rasvkude üllatavalt palju, eelkõige kaela ja rinna piirkonnas.
Kuna pruuni rasvkoe rakud põletavad kaloreid, püüavad teadlased leida meetodeid nende aktiivsuse suurendamiseks. Tulevikus võiks mõni selline meetod osutuda oluliseks ülekaalulisuse ravimiks.
Bruce Spiegelman ja tema kolleegid Dana Farberi vähiinstituudist identifitseerisid kaks valku, mis koos käivitavad pruuni rasvkoe tekkeprotsessi. Kui teadlased siirdasid nende kahe valgu geenid hiirte ja inimeste naharakkudesse, muutusid need rakud pruuni rasvkoe rakkudeks.
Seejärel siirdati tehislik pruun rasvkude täiskasvanud hiirtele, et suurendada nende pruuni rasvkoe varusid. Testid näitasid, et siirdatud pruun rasvkude põletas kiiresti kaloreid, mis muidu oleks valge rasvkoena salvestatud.
Siiski tuleb arvesse võtta, et antud eksperimendis ei uuritud veel, kas lisatud pruun rasvkude ennetab hiirtel ka tegelikku rasvumist.
«Kuna pruuni rasvkoe rakud suudavad väga tõhusalt kulutada liigset energiat ja võidelda ülekaalulisuse vastu, võib meie meetod osutuda tulevikus heaks ülekaalulisuse ravimiks,» ütles uurimuse esimene autor Shingo Kajimura.
Seagripi vaktsiin hilineb
Värskete teadete kohaselt ei saa seagripi vaktsiin valmis sügiseks, sest siiani saadud tüved kasvavad poole aeglasemalt kui tavalise vaktsiini tüved, kirjutab ajakiri New Scientist.
Kõigepealt peavad vastavalt lepingutele vaktsiinifirmad tarnima vaktsiine Ühendkuningriikidele, Austraaliale ja Prantsusmaale ning alles seejärel võivad nad vaktsiini müüa mujale. WHO hinnangul võidakse lepingud täita novembris, ja sedagi juhul, kui vaktsineerimine on ühekordne. Kõige realistlikuma prognoosi kohaselt tuleb vaktsiin laiemalt müüki alles järgmise aasta juunis.
Karellis saab testida H1N1 e. seagripi viiruse leidumist organismis PCR meetodil. Lisainfo: http://www.karell.ee
Ameerikas enneaegsete laste suremus üks suuremaid
Uuringute järgi on enneaegselt sündinud beebide suremus Ameerikas üks kõrgemaid maailmas, vahendab ajakirja Times Tarbija24.ee.
USA Meditsiiniinstituudi andmetel läksid enneaegsed beebid 2005. aastal riigile maksma 26 miljonit dollarit, vahendab meditsiiniuudiste portaal mu.ee.
Samas hoolimata heal tasemel tehnoloogiast ja kulutatud rahast sureb Ameerikas igal aastal umbes 30 000 alla üheaastast last, mis on kolm korda kõrgem suremus kui Singapuris, kus beebide ellujäämise tase on kõrgeim maailmas.
Oma näitajate poolest oli Ameerika enneaegselt sündinud laste ellujäämise pingereas 2005. aastal alles 30. kohal, jäädes alla enamikule tööstusriikidele, välja arvatud Kuuba, Ungari ja Poola.
Täna toimub Ameerikas iga kaheksas sünnitus enneaegselt, ning see näitaja on alates 1990. aastast viiendiku võrra tõusnud.
Mahetoit ei ole tervislikum?
Suurbritannia teadlased leidsid sõltumatu uuringu käigus, et orgaaniline ehk mahetoit ei erine tavalisest toidust kuigi palju ei toiteväärtuse ega tervislikkuse poolest, kirjutab Tarbija24.
Londoni hügieeni ja troopilise meditsiooni kooli teadlased võtsid vaatluse alla viimase 50 aasta jooksul kogutud tõendid mahetoidu toiteväärtuse ja tervisekasu kohta, kirjutab BBC.
Lõplikku analüüsi kaasatud 55 uuringu põhjal olid orgaanilise ja tavapäraselt toodetud toidu toiteväärtusel väga väikesed erinevused, mis on uuringu juhtivautori dr. Alan Dangouri sõnul olulise tervisemõju jaoks ebapiisavad.
Üldiselt ei leidnud ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uuring orgaaniliselt ja tavapäraselt kasvatatud põllukultuuride puhul mingeid erinevusi peamistes toitainetes, kaasa arvatud C-vitamiin, kaltsium ja raud. Sama kehtis ka liha, piimatootede ja kanamunade kohta.
Tõsi küll, erinevusi esines lämmastiku ja fosfori tasemes, kuid teadlaste sõnul tuleneb see tõenäoliselt erinevustest väetise kasutamisel ning toiduainete küpsuses korjamise ajal ega mõjuta eriti tervist.
Töö kritiseerijad märkisid samas, et uuring polnud piisavalt põhjalik ning et näiteks pestitsiidide pikemaajalist mõju inimese tervisele polegi korralikult uuritud.
Üha rohkem inimesi vaktsineerib end puukentsefaliidi vastu
Tänavu esimese poolaasta jooksul on end puukentsefaliidi vastu esimest või mitmendat korda lasknud vaktsineerida 1175 inimest mullusest enam, kirjutab Tarbija24.
2009. aastal on tervisekaitseinspektsiooni andmetel lasknud ennast vaktsineerida 13 940 ja revaktsineerida 12 989 inimest. Mullu olid vastavad arvud 13 822 ja 11 934.
Hoolimata suurenenud vaktsineeritud inimeste arvust, näitab statistika, et puukentsefaliiti nakatumine on tänavu võrreldes mullusega suurenenud kaks korda.
Kui mullu registreeris tervisekaitseinspektsioon kuue kuuga 16 puukentsefaliiti nakatumise juhtumit, siis tänavu jaanuarist juunini oli neid olnud juba 32.
«Ühest vastust sellise olukorra põhjendamiseks ei ole,» ütles tervisekaitseinspektsiooni pressinõunik Iiris Saluri BNSile. Ta lisas siiski, et tõenäoliselt on haiguse tekitajat kandvate puuki arv tõusnud.
Kõige rohkem on tänavu inimesed saanud puukentsefaliidi nakkuse Tartumaal ja Pärnumaal ehk vastavalt üheksal ja kuuel juhul. Võrumaal, Saaremaal ja Tallinnas on nakatumisi olnud kolm, Harjumaal ja Narvas kaks ning Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Läänemaal ja Lääne-Virumaal üks. Entsefaliidi nakkusi on tänavu registreeritud alates maist.
Entsefaliidist üle kümne korda rohkem on inimesed tänavu nakatunud puukborrelioosi, mille vastu vaktsiin puudub. Tänavu jaanuarist juunini on tervisekaitseinspektsioon registreerinud 349 nakatumist ehk mullusest 26,4 protsendi võrra enam.
Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, kuid haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Nakkus mõjub kahjulikult haigestunu kesknärvisüsteemile.
Vaksineerida saate ka Karell Arstikeskuses tel. 610 9444
Miks me käies käsi liigutame?
Biomeditsiiniteadlased teatasid, et oskavad viimaks selgitada, miks inimesed käies käsi edasi-tagasi liigutavad — küsimus, mis on teaduslikku uudishimu juba pikka aega kõditanud, kirjutab forte.ee.
Käte viibutamine ei ole odav lõbu. Selleks vajame me lihaseid, mida hoiame töös toidust saadud energiaga. Milleks siis selline raiskamine?
Mõned eksperdid on veendunud, et käies kätega vehkimine, nagu ussjätkegi, on evolutsiooniline jäänuk ajast, mil me veel neljal jäsemel liikusime. Kuid spetsialistide kolmik USA-st ja Hollandist on küsimuse katseliselt käsile võtnud, vahendab PhysOrg.
Nimelt konstrueerisid nad mehaanilise mudeli, et saada täpsemat aimu käteviibutamise dünaamikast, ning värbasid kümme vabatahtlikku, kellel paluti käia normaalse viibutusega, normaalsele vastassuunalise viibutusega, käed rinnal ja käed jäigalt kõrval.
Tegevuse ainevahetuslik maksumus arvutati sisse-välja hingavate katsealuste hapnikutarbimise ja süsihappegaasitootluse põhjal. Uurijad leidsid, et käte liigutamisest on pigem kasu kui kahju.
Esiteks on see üllatavalt energiasäästlik, nõudes vähe pöördemomenti ehk väändejõudu õlalihastelt. Käies käte jäigalt kõrval hoidmine nõuab võrreldes viibutamisega 12 protsenti rohkem ainevahetuslikku energiat.
Samuti aitab käte pendlitaoline kaarjas liikumine pehmendada kõndimise üles-alla kõikuvat liikumist – protsessi, mis on jala alumistele lihastele üsna energiakulukas. Käsi kõndides paigal hoides tugevneb see liigutus, mida nimetatakse vertikaalseks maapinnareaktsioon-liikumiseks, lausa 63 protsenti.
Kui peaksite eelistama normaalsele vastassuunalist käependeldust – see tähendab, et parem käsi liigub sünkroonselt parema jalaga ning vasema käsivarre liikumine on kooskõlas vasema jala sammuga -, teadke, et õlalihaste energiakulu kahaneb. Miinuseks on aga tõik, et tagurpidi-pendeldus pumpab ainevahetuse veerandi võrra kiiremaks.
Ann Arboris asuva Michigani ülikooli teaduri Steven Collinsi juhitud teadustöö järeldab, et käte viibutamine on igati õigustatud.
“Käte viibutamine pole mitte fakultatiivne jäänuk meie neljajalgsete esivanemate liikumisvajadustest, vaid inimese kõnnaku energiaökonoomika oluline komponent,” seisab töö kokkuvõttes.
Karell Arstikeskus 
Viimased kommentaarid